01.08.0958 asutati Tallinna Pooljuhttakistite Tehas         -alus 10.05.1958 ENSV Rahvamajandusnõukogu määrus nr. 104

 01.12.1958 lasti välja esimene toodang – fototakistid FS-KO

01.12.1959 lasti välja varistorid НПС 20

Varistore ja fototakisteid toodeti kuni 1961 aastani.

 16.03.1959 nimetati ümber H. Pöögelmanni nim. Raadiotehnika Tehaseks     -alus ENSV Ministrite Nõukogu protokollnr. 12 16.03.1959.

 Valmis eksperimentaalkorpus nr.22, kus organiseeriti germaaniumi kõrgsageduse trioodide tootmine . Esimene toodang 01.03.1960. a. ja lõpetatati 1997.a.

1977-1978 toodeti fototakisteid 04 AH.

1960 moodustati spetsiaalne konstrueerimise büroo, kus hakati välja töötama uusi tooteid.

1961. a. juurutati transistorid P-416, mida toodeti kuni 1977.a.

1962. lõpetati uue tootmiskorpuse nr. 21 ehitus, kus hakati tootma transistoreid.

1963. juurutati fotolitograafia meetod transistorite tootmises.

1964. alustati mikroskeemide väljatöötamist.

1965. juurutati ränitransistorid ja türistorid.

1966. valmis tehase peakorpus ja gaasijaam.

 01.06.1966 viidi tehas üleliidulisse alluvusse ja nimetati ümber

H. Pöögelmanni nim. Elektrotehnika Tehaseks       -alus ametkondlik käskkiri nr. 24 12.02.1966 

1967 lasti välja esimesed laiatarbe tooted.

1968 juurutati esimesed mikroskeemid seeriast 119 ja 198

1969 juurutati välitransistor, mida toodeti 1984.aastani.

1970 juurutati türistorid 2У103, КУ103, alustati integraalsete mikroskeemide tootmist, saadi riiklik preemia integraalsete mikroskeemide väljatöötamise eest.

1972 juurutati türistorid 2У107, КУ107

1973 juurutati laiatarbekaubad elektritara ja akulaadimisseade ja erinevat tüüpi mikroskeemid.

1978 lasti välja esimene partii kuuldeaparaate CA-1, Sillamäele rajati uus tsehh

1979 algas madala toitepingega võimendi väljalase, mis võimaldas kõrvataguse kuuldeaparaadi tootmise.

1980 juurutati poolautomaatliin LAADA mikroskeemide tootmiseks.

1981 juurutati kuuldeaparaat U-2M

1982 lõpetati Sillamäe filiaali ehitus, kus hakati tootma kuuldeaparaate. Autorite kollektiivile omistati 1982.a. Nõukogude Eesti preemia miniatuursete kuuldeaparaatide seeria väljatöötluse ja tootmise eest.

1984 valmis uus tootmiskorpus 01, kuhu viidi üle mikroskeemide montaazi operatsioonid.

1990 toimus uue, ligi 500 elemendiga mikroskeemi juurutamine.

 01.11.1992 nimetati ümber RAS Tondi Elektroonikaks    -alus käskkiri 30.10.1992 nr. 142 Tallnna Linnavalitsuse ettevõtluse osakond 07.10.1992, reg. Nr. 01052996

Mikroskeemide tootmine lõpetati, kuuldeaparaatide tootmine jätkus.

07.02.1994 seoses erastamisega nimetati ümber Tondi Elektroonika AS            – alus EV Majandusministeeriumi käskkiri nr.184 14.07.1994, erastamise ostu- müügi leping 07.02.1994

Kõrvataguste ja kõrvasiseste kuuldeaparaatide tootmine ja müük jätkub, lisaks ruumide üürimine (tootmis-, büroo- ja äripinnad).

1978. aastast alates on Tondi Elektroonika AS tootnud üle 1,5 miljoni kuuldeaparaadi.